OFFLE
The Open Full-Form Lexicon of English
Search OFFLE   advanced
Word:

Syllable Dictionary

back to index

abcdefghijklmnopqrstuvwxyz
WordSyllables
dissonance (noun) dis·so·nance
dissonant (adjective) dis·so·nant
dissonantly (adverb) dis·so·nant·ly
dissuade (verb) dis·suade
dissuader (noun) dis·suad·er
dissuasion (noun) dis·sua·sion
dissuasive (adjective) dis·sua·sive
dissuasively (adverb) dis·sua·sive·ly
dissuasiveness (noun) dis·sua·sive·ness
dissyllabic (adjective) dis·syl·lab·ic
dissyllable (noun) dissyllable
dissymmetric (adjective) dis·sym·met·ric
dissymmetrical (adjective) dis·sym·met·ri·cal
dissymmetry (noun) dis·sym·me·try
distaff (noun) dis·taff
distaff (adjective) distaff
distain (verb) dis·tain
distal (adjective) dis·tal
distally (adverb) dis·tal·ly
distance (noun) dis·tance
distance (verb) distance
distance (adjective) distance
distant (adjective) dis·tant
distantly (adverb) dis·tant·ly
distantness (noun) dis·tant·ness
distaste (verb) dis·taste
distaste (noun) distaste
distasteful (adjective) dis·taste·ful
distastefully (adverb) dis·taste·ful·ly
distastefulness (noun) dis·taste·ful·ness
distelfink (noun) dis·tel·fink
distemper (verb) dis·tem·per
distemper (noun) distemper
distemperate (adjective) dis·tem·per·ate
distemperature (noun) dis·tem·per·a·ture
distend (verb) dis·tend
distensibility (noun) dis·ten·si·bil·i·ty
distensible (adjective) dis·ten·si·ble
distension (noun) dis·ten·sion
distention (noun) dis·ten·tion
distich (noun) dis·tich
distichous (adjective) dis·ti·chous
distichously (adverb) dis·ti·chous·ly
distil (verb) dis·til
distill (verb) dis·till
distillate (noun) dis·til·late
distillation (noun) dis·til·la·tion
distillatory (adjective) dis·til·la·to·ry
distiller (noun) dis·till·er
distillery (noun) dis·till·ery
distinct (adjective) dis·tinct
distinction (noun) dis·tinc·tion
distinctive (adjective) dis·tinc·tive
distinctively (adverb) dis·tinc·tive·ly
distinctiveness (noun) dis·tinc·tive·ness
distinctly (adverb) dis·tinct·ly
distinctness (noun) dis·tinct·ness
distingué (adjective) dis·tin·gué
distingué (adjective) dis·tin·gué
distinguish (verb) dis·tin·guish
distinguishability (noun) dis·tin·guish·abil·i·ty
distinguishable (adjective) dis·tin·guish·able
distinguishably (adverb) dis·tin·guish·ably
distinguished (adjective) dis·tin·guished
distort (verb) dis·tort
distortedly (adverb) dis·tort·ed·ly
distortedness (noun) dis·tort·ed·ness
distorter (noun) dis·tort·er
distortion (noun) dis·tor·tion
distortional (adjective) dis·tor·tion·al
distortionless (adjective) dis·tor·tion·less
distract (adjective) dis·tract
distract (verb) dis·tract
distracted (adjective) dis·tract·ed
distractedly (adverb) dis·tract·ed·ly
distractibility (noun) dis·tract·i·bil·i·ty
distractible (adjective) dis·tract·ible
distractingly (adverb) dis·tract·ing·ly
distraction (noun) dis·trac·tion
distractive (adjective) dis·trac·tive
distractor (noun) dis·trac·tor
distrain (verb) dis·train
distrainable (adjective) dis·train·able
distrainer (noun) dis·train·er
distrainment (noun) dis·train·ment
distraint (noun) dis·traint
distrait (adjective) dis·trait
distraite (adjective) dis·traite
distraught (adjective) dis·traught
distraughtly (adverb) dis·traught·ly
distress (noun) dis·tress
distress (verb) distress
distress (adjective) distress
distressed (adjective) dis·tress·ed
distressful (adjective) dis·tress·ful
distressfully (adverb) dis·tress·ful·ly
distressfulness (noun) dis·tress·ful·ness
distressingly (adverb) dis·tress·ing·ly
distributable (adjective) dis·trib·ut·a·ble
distributary (noun) dis·trib·u·tary

4201 - 4300 of 6216 results with d   previous next

abcdefghijklmnopqrstuvwxyz