OFFLE
The Open Full-Form Lexicon of English
Search OFFLE   advanced
Word:

Syllable Dictionary

back to index

abcdefghijklmnopqrstuvwxyz
WordSyllables
dishearteningly (adverb) dis·heart·en·ing·ly
disheartenment (noun) dis·heart·en·ment
dished (adjective) dished
dishevel (verb) di·shev·el
disheveled (adjective) di·shev·eled
dishevelled (adjective) di·shev·elled
dishevelment (noun) di·shev·el·ment
dishful (noun) dish·ful
dishonest (adjective) dis·hon·est
dishonestly (adverb) dis·hon·est·ly
dishonesty (noun) dis·hon·es·ty
dishonor (noun) dis·hon·or
dishonor (verb) dishonor
dishonorable (adjective) dis·hon·or·able
dishonorableness (noun) dis·hon·or·able·ness
dishonorably (adverb) dis·hon·or·ably
dishonorer (noun) dis·hon·or·er
dishonour (noun) dis·hon·our
dishonour (verb) dis·hon·our
dishonourable (adjective) dis·hon·our·a·ble
dishpan (noun) dish·pan
dishrag (noun) dish·rag
dishware (noun) dish·ware
dishwasher (noun) dish·wash·er
dishwater (noun) dish·wa·ter
dishy (adjective) dishy
disillusion (noun) dis·il·lu·sion
disillusion (verb) disillusion
disillusioned (adjective) disillusioned
disillusionment (noun) dis·il·lu·sion·ment
disincarnate (adjective) dis·in·car·nate
disincentive (noun) dis·in·cen·tive
disinclination (noun) dis·in·cli·na·tion
disincline (verb) dis·in·cline
disinclined (adjective) dis·in·clined
disincorporate (verb) dis·in·cor·po·rate
disinfect (verb) dis·in·fect
disinfectant (noun) dis·in·fec·tant
disinfectant (adjective) dis·in·fect·ant
disinfection (noun) dis·in·fec·tion
disinfest (verb) dis·in·fest
disinfestation (noun) dis·in·fes·ta·tion
disinflation (noun) dis·in·fla·tion
disinflationary (adjective) dis·in·fla·tion·ary
disinformation (noun) dis·in·for·ma·tion
disingenuous (adjective) dis·in·gen·u·ous
disingenuously (adverb) dis·in·gen·u·ous·ly
disingenuousness (noun) dis·in·gen·u·ous·ness
disinherit (verb) dis·in·her·it
disinheritance (noun) dis·in·her·i·tance
disinhibit (verb) dis·in·hib·it
disinhibition (noun) dis·in·hi·bi·tion
disinhibitor (noun) dis·in·hib·i·tor
disintegrate (verb) dis·in·te·grate
disintegration (noun) dis·in·te·gra·tion
disintegrative (adjective) dis·in·te·gra·tive
disintegrator (noun) dis·in·te·gra·tor
disinter (verb) dis·in·ter
disinterest (verb) dis·in·ter·est
disinterest (noun) disinterest
disinterested (adjective) dis·in·ter·est·ed
disinterestedly (adverb) dis·in·ter·est·ed·ly
disinterestedness (noun) dis·in·ter·est·ed·ness
disintermediate (verb) dis·in·ter·me·di·ate
disintermediation (noun) dis·in·ter·me·di·a·tion
disinterment (noun) dis·in·ter·ment
disintoxicate (verb) dis·in·tox·i·cate
disintoxication (noun) dis·in·tox·i·ca·tion
disinvent (verb) dis·in·vent
disinvest (verb) dis·in·vest
disinvestment (noun) dis·in·vest·ment
disinvite (verb) dis·in·vite
disinvoltura (noun) di·sin·vol·tu·ra
disjoin (verb) dis·join
disjoint (adjective) dis·joint
disjoint (verb) disjoint
disjointed (adjective) dis·joint·ed
disjointedly (adverb) dis·joint·ed·ly
disjointedness (noun) dis·joint·ed·ness
disjunct (adjective) dis·junct
disjunct (noun) dis·junct
disjunction (noun) dis·junc·tion
disjunctive (adjective) dis·junc·tive
disjunctive (noun) disjunctive
disjunctively (adverb) dis·junc·tive·ly
disjuncture (noun) dis·junc·ture
disk (noun) disk
disk (verb) disk
diskette (noun) dis·kette
diskless (adjective) disk·less
disklike (adjective) disk·like
dislikable (adjective) dis·lik·able
dislike (noun) dis·like
dislike (verb) dislike
dislikeable (adjective) dis·like·able
disliker (noun) dis·lik·er
dislimn (verb) dis·limn
dislocate (verb) dis·lo·cate
dislocation (noun) dis·lo·ca·tion
dislodge (verb) dis·lodge

3801 - 3900 of 6216 results with d   previous next

abcdefghijklmnopqrstuvwxyz